Friday, 20 January 2017

Kaldavere turismitalu - aktiivne ja meeleolukas puhkus Korkuna külas

KUIDAS SEE KÕIK ALGAS..

Täna ma räägin ühest oma lemmikkohast üldse! Hoiatan kohe ette ära, et tegemist on üsna pika lugemisega, sest Kaldaveres on nii palju mõnusaid detaile ja tegevusi, millest lihtsalt peab rääkima. Kaldavere külalislahkust olen ise nautinud paaril korral. Esimest korda sattusin sinna möödunud kevadel Koiva jõel toimunud kanuumatka käigus, mil võtsime seal endale ööbimiseks toad. Tol korral meil väga mahti ei olnud, et kõiki pakutavaid tegevusi proovida või isegi neist teadlikuks saada, kuid suveks olime juba targemad ning kutsusime oma sõbrad sinna jaanipäeva tähistama. Mõlemal korral oli mul oma tollal kuueaastane piiga kaasas ja minu meelest on see perepuhkuseks täiesti ideaalne koht.

Üks väikestest seltsimeestest.

Talu peab peremees Andres, kes tõenäoliselt pannud kogu oma hinge, südame ja aja selle kompleksi väljaehitamisse. Seda pühendumist märkate te põhimõtteliselt igas ukselingis, õuepingis või köögikapis ning ka tema vastutulelikkuses ja huvis oma külastajate vastu - meil tuli näiteks viimasel korral keset päeva jäätiseisu peale, keegi kohalikku külapoodi sõita väga ei viitsinud, ja selle peale avas Andres oma väikese poe ja voilaa, jäätist oli mitmes sortimendis. Lisaks oli võimalik tellida burgerit või suppi, osta esmatarbekaupu vms. Kui ma sinna minu jaoks Kunksmoori majakese moodi poodi sisse astusin, mõtlesin endamisi "ei oleeeee?", sest tol hetkel tundus täiesti ulmeline, et kogu selle mugavuse ja teenuste mitmekesisuse juurest saavad isegi sellised täiesti huupi pillutud mõtted nagu "tahan jäätist!" nii kiire lahenduse.

Mis minule selle kompleksi juures esmalt silma jäi, oligi tohutu detailsus, terviklikkus ja oma keskkonnaga ühte sulandumine. Kuigi seal ei leia Hiltoni hotelli luksulikku stiili, sobib see talu oma ilus igati voorte ja metsade vahele, kus ta asub. Kas või lihtsalt ühest majast teise liikumine pakub nii palju silmailu ja naudingut. Minge proovige! (Aga mitte jaanipäeval, mul on bronn veel tegemata. Või kui broneerite, siis kutsuge mind ka.)

Pilt kõrvalmajast, kus ööbisid lapsed, koerapätid ja nende omanikud

ME TULEME TARTUST. JA ÜTLEME ISE HINNA.  

Esimest korda seal viibides lubasime Andresele, et oleme varsti tagasi ja kui talle jaanipäeva asjus helistasin, tundis ta meid Koiva-jõelisi kohe ära. Kõnes Andresega tahtsimegi selgeks teha, millistes majades on võimalik ööbida, kas disc-golfi rada on vahepeal valmis saanud ja tegelikult küsisime suurest tellimusest natuke alla ka, Küsija suu pihta ei lööda ja nii saimegi täiesti terveks jäädes väikese soodustuse kaubeldud. Kõne Andresega pakkus mulle igati nalja (heas mõttes) - esiteks suutsin ma oma elava loomuga küsida nii palju küsimusi ja samas andsin talle väga vähe aega vastamiseks, et ma olen täitsa kindel, et tal oli tunne, et jäi just tanki alla. Lisaks oli mul teenuste hindade osas igast otsast ärakalkuleeritud excel, nii küsis ta nii mitmegi järgneva kõne korral ise mu käest, et mis see hind mul tuli. Mina siis selgitasin palju ta kasumit saab stenaariumi A või stsenaariumi B korral ja edaspidi oligi nii, et selle asemel, et tema ütleks mulle palju meil see kompott maksma läheb, ütlesin ma talle seda ise. Mu kalkulatsiooni ta kordagi näha ei soovinud ja nii ma seda ka ei näidanud. Täpsemat hinnainfot saate ise lugeda siit. Ütlen vaid seda, et peamaja rent ja ööbimine on minu hinnangul väga soodne.

Kaldavere peamaja suure peosaali, köögi ja kümne voodikohaga.

AEG MAHA

Minek oli meil kohe kaheks ja pooleks päevaks. Üldse mulle tundub, et kui tegelikult ka tahta end argipäevast välja lülitada, siis on kaks ööd a must! Ma ei tea, kuidas on teie puhkusesoovidega, aga kui mina kuhugi juba lähen, siis ma tahan, et mul oleks seal aega. Aega teha mitte midagi. Aega lamada käed kukal, varbad murus ja paksudest valgetest pilvedest oma kujutelmas loomi ja tegevusi vorpida. Aega tunda lõhnu ja maitseid. Aega märgata, mis tunde tekitavad teravad kivid talla all või põlvi paitavad heinakõrred. Aega pikkadeks mõtestatud vestlusteks sõbra või elukaaslasega. Aega naerda ja teha ise nalja. Aega vaadata enda sisse. Kui te Kaldaverre lähete, minge üle silla tiigi keskele, istuge selle saarekese veerele nii et varbad ulatuvad vette, nautige massaaži, mida teevad teile sajad pisikesed kalakesed, vaadake, kuulake ja tundke, mis on teie ümber. Uskuge mind, te saate seal oma hingele pikaks ajaks kosutust.

Pildil pole mingit seost eelneva jutuga, aga see on lihtsalt naljakas.

SEIKLUSED LASTEGA... JA KOERTEGA

Kõnest selgus, et peamaja oli 23. juuni õhtuks juba ära lubatud. Meil oli siiski võimalik oma sõpruskond jagada ära kahte kõrvalmajja. Alguses pani see meid isegi natuke muretsema, sest oma eelneval korral olime saanud kasutada peamaja ning natuke kartsime, kas suudame oma jaanipäevalised peredena nii ära mahutada, et väiksemate lastega pered ei segaks suuri ja suured ei segaks väikeseid. Lisaks inimlastele, oli meil ka kaks koerlast, kelle pärast muretsesid jälle nende omanikud, et marakratid võivad öösiti täiskasvanuid üleval hoida. Muidugi, mina siin väga probleemi ei näinud, sest jaanipäevaks kodust välja saanud täiskasvanud, kes on tulnud teise eesti otsa koos oma heade sõpradega ja on tuleviku suhtes ootust ja õhinat täis.. Te vist saate ise ka aru, kuhu ma selle jutuga tüürin? Sai üleval oldud koerte abitagi. Ühel kõrvalmajadest on aga olemas kaks privaatset tuba, kuhu me kõikide huvides pisemad tegelased ja koerad tudule paigutasime. Ma ise ööbisin alumisel pidil olevas majas kus oli üks suur ühine magala (vooditega), köök ja pisike vannituba. Igati vinks-vonks!

Loomade kaasa võtmise temaatikast veel nii palju, et kohapeal on üks vahva, aga väga vihane ketikoer, nii et kui oma pisikese sõbra kaasa võtate, siis tuleb arvestada, et päris nii vabalt nagu Džungli-George ta ringi hullata ei saa. See koer tundub ise muidu ülivahva ja kui sa näed teda seal ketiga kinni, aheldatud ja õnnetu, kaastunne muudkui kasvab. Siiski-siiski, ärge laske end petta, sest paari sõbralikku pai järel hammustas ta ühe meie sõbra Valgamaa EMO-sse. Jaanipäeval.

Teine kõrvalmaja (8 magamiskohta). Maja taga paistab katusealune, selle ülemisel korrusel asub pinksisaal.

Kohe peamaja taga asub väliköök grilliga, kus on suvel eriti mõnus chillida. Mööda tillukest küngast, trepist üles minnes leiate eest saunamaja, mis võtab korraliku kraadi sisse. Sauna kõrval istub nagu kuningas kunagi kõikide suvede lemmik - tünnisaun! Seal oleme nüüdseks nii mõnegi õhtu suvesoojas vedelenud ja imetlenud ümberkaudset loodust.

Ojar ja Mann tünnisaunas mõnulemas

ÕHUS, MAAS JA VEES

Mis minu südame aga Kaldaveres täielikult võitis on lõputud aktiivsed ja lõbusad tegevused, mida seal kohapeal oma sõpradega võimalik teha on. Kui ma parasjagu varbad murus pilvedest kujutisi ei vorbi, siis meeldib mulle ülekõige olla mingisuguses liikumises. Olgu see hingeline või füüsiline, nii kaua kuni on progress, olen mina paadis. Kui me hakkasime Manniga jaanipäevaks plaane tegema, siis oli meil tõsiseid raskusi otsustada, kas me läheme paintballi mängima või hoopis maastikumängule, kas me sõidame trossiga või broneeriks hoopis jetisõidu. Me kindlasti ei soovinud jaanipäeva, kus inimestel pole aega rahulikult võtta, ilma ja inimesi nautida, seega teadsime, et mingi valik tuleb langetada.

Mida me igal juhul tahtsime teha, oli sumoturniir! Teate küll, selline kus ajad endale viis numbrit suurema kohvipoti selga ja siis pead oma vastast massi ja nutikusega kahtlase väärtusega joonest välja lükkama. Naljakas küll, kuid sumoturniir oli lõpuks just üks neist asjadest, mida me ei teinud. Ja seda eelkõige seepärast, et kõigil oli niisama ka nii mõnus olla ja mõte võistlusest ei tundunudki nii sümpaatne. Mulle tundub, et enesega kooskõlas ja rahuolekus viibival inimesel sageli kaobki see teistega võistlemise soov või soon. Selga said need kostüümid muidugi aetud ja natuke mööda maad veeretud, sest see oli lihtsalt fun.

Trossisõidu viimane etapp. Hetkel võtsin veidi hoogu maha, sest eespool kõlkus rihmade otsas toppama jäänud sõber, kellele hooga selga sõita ei soovinud. 

Minu suurimaks emotsiooniks sai aga trossisõit, mis ei ole küll Kaldaveres kindlasti eesti pikim rada, kuid täiesti arvestatav siiski. Trossisõiduks ronisime üles torni, esimese satsiga tiigi kaldani, siis tuli kinnitused ümber tõsta ning lasta edasi veel väikese otsa vee kohal. Minu meelest on õhus viibimisel, jalad maast lahti, ka selline täiesti vabastav toime ja kuidagi kahju oli kohale jõuda. Lisaks, ma olen üsna kindel, et paistsin sealt üleval välja jõuline ja kuninglik nagu kaljukotkas. Ja kui mitte päris, siis hariliku tihase moodi ikka. Kes on ka tore lind.

Kuigi ma tean, et te vaikselt juba ootate, millal ma ükskord lõpuni jõuan, on mul siiski veel üks äss varrukast võtta. Kaldavere on esimene koht, mida mina olen näinud, kus on võimalik mängida inimlauajalkat. Nimi ise kõlab juba täiesti ebaloogiliselt, kuid põnevust ja emotsiooni selles mängus jagub! Mina ise olin selleks ajaks mänginud umbes 4 tundi järjest võrkpalli, seega ei suutnud ükski vägi mind enam sundida füüsiliselt aktiivne olema, kuid järgmisel korral proovin kindlasti ka ise.



Inim(laua)jalgpall.


Tegelikult jõudsime me jaanipäeval teha veel nii palju muudki - käia ujumas, sõita vesirattaga, mängida seltskonnamänge, teha sõpradega õhtusöök ja kõik koos seda laua taga nautida, vaadata jaanituld, mille peremees oli süüdanud, viia end jälle paremini kurssi, millega keegi parasjagu tegeleb või mida oluliseks peab ning lõputult naerda ja naerda.


JAH, SEE LÕPPEB.

Kaldavere on oma võimaluste osas äärmiselt suur kompleks, täielik full package.  Lisaks aktiivsetele tegevustele talus kohapeal, on seal ilus vooreline maastik, tihedad metsad ümberiringi, natuke alla 7 km asub Tellingumäe vaatetorn, mida soovitan igal juhul külastada. Tellingumäe vahetust lähedusest pääsete näiteks Taheva, Mõniste, Hargla ja Koiva jalgrattarajale. Lisaks on jalgsi võimalik teha selline väike 2 km pikkune matkasutsakas. Meie jaanipäeval aga siiski matkale ei läinud, sest niiii palju oli teha kompleksis kohapeal.

Need ägedad looduskaunid kohad kisuvad ikka kõik Lõuna-Eesti poole ära, aga varsti kirjutame midagi põnevat Põhjast ka (high-five kõigile Jon Snow fännidele),

FAKTE KA

Kaldavere koduleht: http://www.kaldaverehostel.ee/
Asukoht: Korkuna küla, Valgamaa; 1 km Tahevast ja 25 km Valgast
Ruumi: õues lõputult, peosaalis kohti 30-le
Ööbimine: optimaatselt kolme maja peale 25 inimest, kuid tegelikult on lisakohtade võimalus, suvel võimalik ka telkida.
Läheduses: Tellingumäe vaatetorn, ratta- ja matkarajad, Karula rahvuspargi territoorium
Võimalused: peomaja, ööbimine, saun, aktiivne puhkus
Tegevused: Paintball, disc-golf (tuleb küsida, kas rada on valmis), trossisõit, skyrunnerid, inimjalgpall, sumomaadlus, võrkpall, korvpall, ujumine, vesirattaga sõitmine, grillimine, tünnisaun jm.

No comments:

Post a Comment