Wednesday, 11 January 2017

Kimalase Metsamaja - maagiline aastavahetus Missomaa metsade vahel

Võib öelda, et meie aastavahetuse traditsioon sai alguse 2015.aasta lõpus, kui saatsime erinevalt varasematest vana aasta ära rabas, eemal linnakärast. Plaan oli ka sel aastal uue traditsiooniga jätkata. Meie õnneks sattusime jaanuaris 2016 sellisesse imelisse paika nagu Kimalase Metsamaja Missomaal. See oli justkui eksootiline muinasjutumajake Hino järve ääres ja möödunud külastusest jäi kustumatu mälestus. Seega langes sel aastal valik just maalilise Missomaa kasuks. Broneeringu tegime juba augusti lõpus, kuna see on teada ja tuntud tõde, et aastavahetuseks broneeritakse kõik majutusasutused aegsasti ära.

Aga kirjutan siinkohal veidi lähemalt meie kogemusest. Sel aastal veetsime aastavahetuse koos Gerta ja tema perega, kellega koos on nalja alati nabani ja mul oli üüratult hea meel, et nad meie hullu plaaniga kaasa tulid. Nimelt on Kimalase Metsamaja ilma elektrita ja asub Eesti ühes kaugeimas nurgas, Läti piiri ääres - 297 km Tallinnast ja 112 km Tartust. Muidugi Gertale kutset saates jätsin ma mainimata, et elektrit seal ei ole, kes teab, muidu oleks ehk väärt seltsilised keeldunud. Etteruttavalt öeldud, siis peamajas ja saunas oli siiski lambivalgus olemas, mis tugines akutoitel.

Kohale jõudes astusime autost välja ja vastu võttis mõnus värske metsaõhupahvakas ja uksel ootas meid sõbralik ja muhe peremees Aigar. Aigar näitas ette, kus miski asub; tegi selgeks sauna ja tünnisauna kütmise põhimõtted; hoolitses meile juurde küttepuid ja joogivett. Seejärel oli meil veel parajasti tund aega, et saaksime valgel ajal kõik vajalikud ettevalmistused tehtud - küünlad laternates põlema, toidukraami sorteeritud, asjad autost majasse toodud. Ettevalmistuse koha pealt oleks meil võinud kaasas olla õueküünlaid - väljas läks täiesti kottpimedaks ja metsa vahel orienteerumine oli elamus omaette. Näiteks oli päris huvitav ettevõtmine, kui pidin orienteeruma peamajast sinna, kuhu kuningas ka jala käib. Valgust näitas mulle pisike latern, kus väreles küünlaleek. Iga kolme sammu järel avastasin, et mu teele on imekombel ja hästi tasakesi kasvanud hiiglaslik meetritekõrgune mänd või mõni põõsas. Õues oli tõesti nii pime, et ei näinud sõrme ka suhu pista. Ime pole, et vanal ajal eestlased talvel siis muudkui toas istusid ja käsitööd tegid- väljas oli lihtsalt koguaeg nii pime, et ka parima tahtmise juures ei oleks midagi tehtud saanud.

Imearmas peamajake (pilt on küll tehtud suvisel ajal)

Ruttasin eelnevas lõigus natukene asjadest ette - mis siis kompleksis olemas on? Imearmas Rootsi stiilis peamaja, köögimaja koos terrassiga, tünnisaun ja saunamaja. Peamaja oli meie saabudes mõnusasti ahjuga soojaks köetud - ahjus praksus elav tuli, ümberringi mühises mets ja hinge täitis mõnus sisemine rahu. Väga maagiline vaatepilt avanes, kui aknast välja vaatasime - Haanja suurim ja saarterikkaim Hino järv ja taevas kumasid täiesti roosades toonides. Proovisin seda kõike ka pildile püüda, kuid nagu vast isegi teate - siis oma silm on kuningas!

Minu tõlgendus roosast järvest ja roosast taevast, see oli kõik tõesti üleni kahvaturoosa. Ma luban, et ma õpin lähiajal pildistama:)

Pimeduse saabudes tegime Gertaga väikese beauty sleepi - et uus aasta ikka ilusana vastu võtta. Kui ärkasime, siis asusime toite ette valmistama - küünlavalgel toiduvalmistamine oli jälle uus ja huvitav kogemus. Õnneks oli köögimajas olemas gaasipliit, seega ei pidanud me päris esivanemate kombel lõkkel praadi valmistama. Lõpuks oli aeg kõik koos laua taha istuda ja pidustused võisid alata. Verivorst, hapukapsas, kanapraad, paradiisiõunad jm söödud ronisime kiiresti tünnisauna. Väljas oli samal ajal korralik purgaa - sadas vihma ja puhus ääretult tugev tuul, kuid meid see ei morjendanud. Kõige keerulisem osa oli tünnisaunast väljaronimine - kui mõnuled just soojas vees ja pead korraga tormi kätte astuma, siis on see justkui kallaks keegi pangetäie külma vett pähe. Õnneks sai kiiruga sauna sooja joosta. Suurem osa õhtust mööduski tünnisaunas, kus mängisime Gerta vahva tütre algatusel mängu nimega "Ringi, ringi, ringi käib. Kuhu jääb, seda ei tea". Ja kelle kätte siis ringikäiv ese (milleks oli mingil huvitaval põhjusel sõel) jäi, pidi ütlema, millised on tema soovid aastaks 2017. Pärast tünnisauna ja enne seda kui oli aeg rakette taevasse lasta, kirjutasime paberile üles ka asjad, mida tahtsime jätta möödunud aastasse ja pistsime selle paberi ahju põlema.
Tünn ja saun. Gerta, kas sa annad sama lubaduse, et õpid lähiajal pildistama (pilt by Gerta)?
Lõpuks hakkaski lähenema kauaoodatud kesköö. Läksime järve äärde, kus olime varasemalt katsetanud ja ka peremees kinnitanud, et järvejää on piisavalt tugev käimiseks. Muideks, Misso kandis oli veel paiguti lumi maas, nii et see oli tõeline aastavahetuseime. Panime üsna kalda lähedale raketid ja kell 00.00 saime saluudi avada. Taustaks kõlamas klassikaline Marju Läniku "Head uut aastat!". Kõigi käes särisesid säraküünlad, millega kirjutasime õhku soove uueks aastaks. Sellele järgnes muidugi traditsiooniline tinavalamine - mina sain mingi arusaamatu plönni. Hiljem kodus emale näidates, arvas ta, et tegemist on saapaga ja vaatasin kohe targast internetist järgi, et see peaks tähendama reisimist ja kolimist - see on ju küll täitsa vahva tõlgendus ja mulle sobib. Pärast tinavalamist ronisime tuppa, et mängida lauamänge - Aliasest sel korral kaugemale ei jõudnudki. Meie uus aasta algas täiesti maagiliselt, keset Eestimaa metsasid vaikuses ja rahus. Loodan, et kogu aasta tuleb maagiat täis. Järgmisel päeval kui olime tohutult kaua maganud, viis tee meid Kubija Loodusspasse, kuid sellest kõigest juba mõni teine kord.

Kindlasti kibeleb hing tagasi Kimalase Metsamajja ja sel korral juba suvel - Hino järv on tuntud suurepärase kalajärvena, ühtlasi on ümbruskonnas matkaradasid, mida avastada, ümberkaudses metsas kasvab mustikaid ja seeni. Ööbima mahub metsamajja kuni 6 inimest ja suvel on võimalik ka telkida. Ma juba kujutan ette, kui mõnus on õhtuti saunast otse järve joosta, sõpradega grillida, tünnisaunas tähistaevast vaadata, järve ääres lõket teha, hommikul vara kalale minna...Okei, selle hommikul vara osas ma ei ole muidugi üldse kindel, sest ma tegelikult tohutult armastan kaua magada.

Ühtlasi veel üks soovitus, kui plaanite Kimalase Metsamaja külastada, siis võtke ühendust peremehega otse - bookingus on hinnad 25% kallimad, kui kodulehel. Seda olen täheldanud ka teiste majutusasutuste puhul. Nii et kui vähegi võimalik, siis tasub alati omanikuga otse kontakti võtta ja hoiab natukene eelarvet kokku. Kellel napib ideid aastavahetuse või miks mitte sünnipäeva pidamiseks, siis Kimalase Metsamaja on kindlasti täiesti taskukohase hinnaga paik, kus mõnusa väikse seltskonnaga aega veeta igal aastaajal.

Millal Sina viimati aega veetsid kohas, kus elektrit ei olnud? Kuidas tavaliselt enda aastavahetusi veetnud oled ja milline neist on kõige meeldejäävam olnud?

Ja lõpetuseks - täiesti imeline oli üle pika aja midagi kirja panna, olen sellest väga puudust tundnud. Seega järgmiste postitusteni!

4 comments:

  1. Appi, kui lahe! Nii hea idee teie blogil. Mina alati mõtlen, et tahaks Eestimaad avastada, aga ise ei oska neid kohti välja mõelda, kuhu minna võiks. Siit saan kindlasti ideid! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii tore, Liis! Ma loodan, et saad siit toredaid mõtteid, mida ette võtta. Ja miks mitte, tule teinekord meiegagi kaasa:)

      Delete
  2. Olen isegi sihatseid mõtteid mõlgutanud, matkasellid ja loodusesõbrad nagu me pere on. Seni siiski vaid suvel hüttides käinud või telgitanud. Tänud uue põneva koha tutvustamise eest!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kindlasti on see koht üheks vaheldusrikkaks ja kosutavaks perepuhkuseks väga mõnus. Eriti huvitav võib olla ümbruskonna matkaradu avastada - sinna tahaks isegi jõuda. Meil on hea meel, et said endale ühe uue idee, kuhu võiks matkama minna:)

      Delete