Friday, 13 January 2017

Meegaste talu - Suusabaasis on tantsupidu

Tänases kirjutises räägin jälle ühest mõnusast paigast Lõuna-Eesti küngaste vahel, kuhu satun juba mitmendat korda. Et luua õige meeleolu, siis postituse taustaks on kohustuslik mängima panna vana hea suusabaasi lugu:


Niisiis igal aastal toimub meil sõprade-tuttavatega talvine suusabaasi üritus ja pärast ürituse toimumist möödunud nädalavahetusel olen nüüd taaskord ekstaasis ja tahan teiega seda kõike jagada. Vanad-noored, mehed-naised, lapsed-raugad panevad alla lumelauad ja mäesuusad ja seavad sammud Kuutsemäe poole. Selleks, et mäemõnusid saaks aga maksimaalselt nautida on mõistlik kohale minna juba reedel ja lahkuda pühapäeval. Selle kõige organiseerimine ei ole midagi üleliia keerulist. Vaja on organiseerida majutus, vajadusel varustuse rent, jagada inimesed autodesse ja sõit Kuutsemäe poole võibki alata. Selles postituses panengi kirja, et kuhu minna, mida teha ja kust mida rentida:) Majutuse osas on kindlasti üks parimaid valikuid, millelele oleme juba aastaid truud olnud Meegaste talu. Talu asub 5 km kaugusel Kuutsemäest. Kui tuled Otepää poolt, siis selles kohas, kus näitab sildike, et pööra vasakule ja Kuutsemäe 3km, tuleb tegelikult edasi sõita paar käänulist kilomeetrit ja jõuadki kohale. Olgu juba etteruttavalt öeldud, et Otepää on ka ühe autosõidu kaugusel - möödunud aastal käisime näiteks taksoga Meegastelt Otepääl Comebacki klubis ja taksosõit oli vaat et soodsam, kui nädalavahetuseti Tallinna kesklinna klubisse sõita (mitte, et ma ühegi nädalavahetuse oleks Tallinna klubides veetnud).

Kohale jõudes avaneb vaade ümbritsevale kuppelmaastikule.
Selle paiga teeb väga eriliseks kindlasti supersoe pererahvas. Perenaine Galina tuli meile tervitades vastu, soovis head uut aastat (ja kartis, et äkki peab juba pudeliga soovima). Juhatas igaühele kätte tema toakese, uuris mis kell me kullakesed hommikust soovime ja mida ta meile ikka teeb - võileibu teeb nagunii ja putru ka, aga kas tahame omletti või pannkooke. Tundis muret, et kas lastega peredel on toas ikka piisavalt soe ja kas kõikidel on ikka hea olla. Teate, täpselt selline hea ja soe tunne on nagu oleks maale vanaema juurde jõudnud. 


Saunaga majakene tiigikaldal. Õuest paistab pisike, aga sees on ruumi oi kui palju!


Aga nüüd veidi täpsemalt majutusest. Kohapeal on kaks maja - üks eraldi majakene tiigikaldal koos saunaga - sinna mahub maksimaalselt 12 inimest, kodukal on kirjas, et ööbimine 8le + lisavoodid. Ma arvan, et kaheksane seltskond on sellise maja jaoks täitsa paras. Lisaks on selles majas hästi mõnus ja kuum saun ja mahukas ühisruum kamina, teleka ja suure lauaga. Külmkapp ja mikrolaineahi on ka olemas. Ainus (väikene) miinus on kuivkäimla, kuid see asub ikka maja siseruumides ja ei ole sellesmõttes klassikaline kuivkäimla, et sellega ei kaasne mingit ebameeldivat odööri. Ja ausõna, see ei ole tegelikult mingi miinus, kuid igaksjuhuks tõin selle siin välja, kuna inimesi on igasuguseid ja äkki kellegi jaoks on oluline teadmine:) Maja on ideaalne suusabaasiks - piisavalt mahukas, et inimeste lauad- suusad ära mahuks ja olemas on kuum saun, et enda külmunud konte pärats soojendada. Eriti äge, et maja kõrval asub tiik - kui jää on piisavalt paks saab seal peal ka uisutada. Lisaks on ekstreemsete olude armastajatel võimalik paluda jäässe auk raiuda, et saaks saunast jääauku hüpata. Jää puudumisel saab lihtsalt otse karatsavasse vette karata, Ja saunast otse lumme püherdama minna saab nagunii. Peremees Tõnu soovitas meil hommikul minna ka 1 km eemal asuvale järvele, kus saab mõnuga uisutada. Ühtlasi pidi järve ääres olema soo, kus saab lume alt külmunud jõhvikaid otsida. Teate tõesti oli tunne justkui oleks maal vanaema-vanaisa juures.


Kõrvalmaja, kuhu mahub veel ööbijaid ja mis on veidi kaasaegsem, on pererahva majaga ühendatud (keskel on üks uks, mis on tavapäraselt suletud). Seal oli teisel korrusel 3 ruumika tuba, kuhu meie seltskonnast paigutus 6 inimest ööbima, tegelikkuses mahuks sinna rohkem. Kõrvalmajas oli ka täitsa oma saun olemas. Lisaks on siin igatpidi kaasaegne WC - kes hindab mugavusi, siis nende jaoks kindlasti oluline teadmine. Ühtlasi on allkorrusel suuuuuuur ühisruum teleka, diivani ja lauaga. Mina ise ööbisin saunamajakeses, seega selle kõrvalmaja kohta väga palju rohkem ei oskagi kirjutada, kuid kõik ööbijad olid väga rahul.

Superhea idee puuriida ladumiseks.

Meegastelt saad rentida endale lumelaua või mägisuusad - täitsa korraliku kvaliteediga ja lisaboonuseks on eriti soodne hind. Kui Kuutsemäel maksab varustuse rent 19 eurot terve päev, siis Meegastelt saad selle sama lõbu vaid 10 euro eest. Lisaks veel üks eriti äge asi - Meegastel on päris oma suusa- ja lauamägi! Selleks, et seal saaks sõita, peab küll lumikate piisavalt paks olema. Kahjuks sel korral ei olnud lund piisavalt - ma olin üsna hämmeldunud, et Põhja-Eestis oli rohkem lund kui Lõuna-Eesti kuppelmaastike vahel, tavaliselt on ikka vastupidi. Teate, mul on selline tunne, et tahaks lihtsalt lõputult kirjutada, ma loodan, et jaksate veel lugeda. Majast 100 m kaugusel asub ka Tartu maratoni rada, seega murdmaa armastajad saavad hoopiski enda klassikasammu lihvima minna. 

Kohaliku tõstuk - ma ei jõudnud uurida, kas see on veel töökorras, kuid mõned aastad tagasi täiesti töötas.

Suvel saab näiteks rattatrenni tegemas käia ja olemas on ka 18 korviga disc-golfi rada. Aa, kas ma juba ütlesin, et kogu majutus + hommikusöök + saun on ühe inimese kohta 20 eurot. Teate, see on sellise südamliku elamuse eest iga väga soodne hind, nii et mina soovitan kohe väga väga. Meegaste on ka selline talu, mida ei ole minu teada ei Bookingus ega Airbnbns ehk siis võib öelda, et seda paika sa kaartilt ei leia. Küll aga on neil olemas enda koduleht ja samuti on nende kohta kirjutatud siin. Ma südamest loodan, et see postitus pani kellegi ajurakukesed selles suunas liikuma, et juba käesoleval nädalavahetustel võtate sõidu ette! Seniks kuni lund ja külmakraade veel on (Kuutsekal tehakse nagunii juurde kunstlund), tuleb nautida ja viimast võtta.

Ja lõpetuseks tahtsin kiita ühte Kuutsemäe eriti asjalikku töötajat Üllet. Kuna esimesel päeval oli väljas -17 kraadi  ja jäine tuul, siis veetsin enamuse ajast Ski Baris ja oli aega jälgida, kui suurepäraselt klienditeenindus toimis. Inimesed tahtsid osta tõstuki päevapiletit ja Ülle teatas, et kuule sul ei ole päevapiletit vaja, mägi on ainult veel 5 tundi avatud, osta odavam pilet. Ja üldse leidis Ülle igale probleemile täiesti asjaliku ja mõistliku lahenduse. Vahva! Lõpetuseks veendusin ma taaskord, kuidas ma arrrrmastan Lõuna-Eestit - inimesed on nii vahetud, soojad, sõbralikud ja siirad. Minu inimesed.

Kuutsemäe melu.


Rääkige, kas teie olete lumelaua või mägisuuskadega sõitnud? Kumba eelistate ja miks? Kui ei ole sõitnud, siis mis põhjusel? Millised on teie kõige vahvamad mälestused seoses mäel käimisega?

Järgmiste postitusteni, kullapaid lugejad!

No comments:

Post a Comment