Wednesday, 3 May 2017

Öörännak - 29 km ja 8 tundi Eesti metsa

Teate, mis on kõige keerulisem asi uute postituste tegemisel. Nende alustamine. Olgugi, et peas on juba sada erinevat detaili, millest kirjutada, mõttes keerlevad erinevad naljad ja fraasid, mille blogis ellu äratamine on must-be ja ikkagi takerdub kõik ühe asja taha, et kuidagi on vaja sellest esimesest tõkkest üle saada. Tahaks ju kohe edasi anda kõiki neid muljeid ja emotsioone, mida Öörännakul osalemine tekitas. Igatahes olen ma nendest alguslausetest enda meelest nüüdseks edukalt mööda laveerinud ja tundub, et võin ilma suurema piinlikkustundeta asuda süüvima seni oma elu pikima matka hingeelu.

4 AASTAT PIKK HOOVÕTT

Kõikidele kärsitutele teadmiseks, et eelmisel nädalavahetusel realiseerus minu üks ammustest plaanidest - võtta osa Öörännaku matkast, mille distants on umbes 29 km ja mis toimub õhtustel-öistel tundides mõnes Eestimaa metsas. Esimest korda pidin ma Öörännakule minema aastal 2013, kui olime otsustanud ühe tudengiorganisatsiooni värskete juhatuste liikmetega panna meeskonna vaim ja koostöö proovile. Tollel aastal aga tuli ootamatu reis välismaale ja sinnapaika see asi jäigi. Järgnevad aastad attendisin ma virtuaalselt iga järgmist matka siiras usus, et ma sinna jõuan, kuid ühelgi korral ei õnnestunud enam kokku saada meeskonda, kes oleks valmis sellise asjaga kaasa minema. Nüüd sellel aastal tegin ma ettepaneku oma kursusekaaslatele, kes põhimõtteliselt minutipealt mõttele sappa haakusid ja nii olime me lõpuks 6-liikmelise meeskonnaga valmis end 8-9-tunnisel jalgsimatkal proovile panema. Igal matkal on võimalik registreerudes valida, kas ette võetakse lühem distants (ca 19 km) või pikem rada (ca 29 km). Meie valisime pika distantsi.

Öörännaku meeskond - Priit (kes ilmselgelt tunneb hommikuse hambapesu üle keskmise rohkem uhkust), Inga, Lauri, Keidi, Marit ja mina


15. ÖÖRÄNNAK

Kes täpselt ei tea, mis sorti matk on Öörännak, siis tegemist ei ole vaid niisama jalutuskäiguga looduses, vaid lisaks orienteerumisvõimele pannakse meeskond regulaarselt proovile ka erinevates mängupunktides loogika ja tähelepanu ülesandeid lahendades. Üldse on igal Öörännakul n-ö oma lugu, mille valguses on ka ülesanded üles ehitatud. Ausalt öeldes oli muidu ka nii huvitav, et see mängu idee jäi natuke tagaplaanile ja lahendasime ülesandeid lihtsalt enda proovile panekuks ja lisapunktide kogumiseks. Kohustuslikus korras läbitavaid punkte oli 20, mängupunkte lisapunktide teenimiseks 6 ringis. Ma muidugi arvasin, et loogika on midagi sellist, millega ma ülihästi toime tulen, aga tegelikkuses jõllitasin ma neid suuri lamineeritud ülesandeplakateid üsna pikalt. Lõpuks otsustasin teeselda, et mul on üldsegi praegu söögipaus ja näljase inimese mõte ei saagi väga ergas olla. Keerasin oma müslibatoonid paberist välja ja kuulasin pealt, mida teised meeskonnad räägivad.

Matk toimub võistlusena paljude erinevate meeskondade vahel, kuhu on koondunud tõsimeelsed sportlased, kaitseliitlased, hobisportlased kui ka niisama matkahuvilised ja seikluseotsijad. Nii näiteks sattusime kokku meeskonnaga, kes koguaeg jooksis, aga kuna nad panid sellele nii palju ressurssi, siis ei tundnud ülesannete lahendamist just väga edukalt minevat. Seda järeldasin sellest, et vaatamata sellele, et nende tempo oli hulga kiirem, sattusime nendega paar korda kokku. Lisaks kohtusime meeskonnaga, kellel oli ilmselgelt väga külm, sest kaasa võetud Jäägrist oli tubli liiter juba poole matka ajal sisse tõmmatud. Neid nähes mõlgutasin mõtteid, et huvitav, mis ajaga nad distantsi läbivad. Pakun, et meie tiim päris viimast kohta ei saa.

Üks näide lahendamist vajavast ülesandest. Paremal olid pildid ja tekstid, mille põhjal tuli otsustada, millisest hoonest kaardil jutt käib.


Sellel korral toimus matk Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse radadel. Isiklikult arvasin, et meid juhitakse kuskile päris metsa ära ja sealt välja tulek on juba enda võimete küsimus, kuid tegelikult liikusime need pea 30 km mööda terviseradasid. Meie meeskonnal vedas sellega, et Priit jagas kaardi lugemist ülihästi ja meie eksimismoment oli minimaalne. Lisaks suutis Priit põhimõtteliselt iga ülesande lahendada, millest teistel kas siis viitsimus või mõistus üle käinud. Tegelikult oli ta tõeline kangelane, sest lugeda tingmärkidega kaarti keset ööpimedust, kus nähtavus on juba kesine, ning samal ajal üksi selle eest hoolitseda, et meeskond ei eksiks - see oli suur vastutus. Kui ma üldse oskaks midagi soovitada neile, kes plaanivad Öörännakule minna, siis elementaarne kaardilugemise oskus on küll hädavajalik.

Öine kaardilugemine

Üldse sujus meil omavahel tiimitöö üle keskmise edukalt. Keidi ja Marit tegelesid peamiselt tempo hoidmisega ja sellest ka üsna hea aeg, millest kirjutan allpool. Võtsime eesmärgiks läbida valges nii palju punkte kui võimalik (rajale saime juba 18.10). Minu, Inga ja Lauri funktsioon ei olnud küll nii konkreetne, kuid panustame tiimitöösse nii palju kui oskasime.

Esiplaanil tempomeister isiklikult. Nagu näha, lund jagus.


Oh, ja teate mis. Me kohtasime ööpimeduses ka ühte püha viha täis metsist. Ja mitte nii, et ta oleks kuskilt kaugelt paistnud, vaid ta tigetses kohe raja ääres. See oli kihvt moment, sest ma ise salamisi naiivselt lootsin, et ehk näeme rajal ka mõnda metsaelanikku. Igatahes olime me metsisest möödumas mitme meeskonnaga ja tegelikult oli see päris koomiline ettevõtmine. Keegi teadis kommenteerida, et lind võib päris intensiivselt rünnata ja tükk aega ei julgenud keegi temast möödagi minna. Siis otsustas keegi võõrast meeskonnast teda terve see aeg taskulambiga pimestada, kuni üks 10 inimest temast mööda saavad. Natuke oli sellest metsisest kahju ka, aga sel hetkel olin ma tollele "geniaalsele" tüübile üsna tänulik, sest meil kõigil oli veidi hirm naha vahel selle tigediku rünnaku ees.

VARUSTUS JA ETTEVALMISTUS

Natuke räägin ka sellest, mis varustus või riideid peaksid Öörännakut ette võttes kasutusel olema. Üldiselt jagavad korraldajad igal aastal ka infot selle kohta, mis oleks kohustuslik või soovitav kaasa võtta, kuid on valikuid, mis tuleb omapead teha. Kõige olulisem asi nii pikale matkale minnes on mugav jalats. Algselt plaanisin endale Öörännakuks matkasaapad muretseda, kuid lõpuks tundus oma imekergete ja mõnusate jooksutossudega minek parem mõte. Muidugi kõik need, kes nädalavahetuse ilma veel mäletavad, siis see oli tol hetkel jooksujalatsi jaoks natuke liiga jõhker, Lasin küll tossudele veekindlat spreid peale, aga ilmselt ei jõudnud piisavalt mõjuda, sest läbi parkimisplatsi stardipunkti minnes, olid mul jalad lumest juba läbimärjad. Samas ei olnud mul need kaheksa tundi kordagi külm, sest liikumisest olid jalad koguaeg soojad.

Lisaks soovitaksin enne matkale minekut teha väikene otsing googles, et valida temperatuuri jaoks sobiv riietus. Mina oleksin oma aruga ilmselt läinud nagu tõeline kubujuss, aga õnneks jagas kursavend Mihkel minuga üht lihtsat infolehte matkale riiete valimise kohta. Panen selle ka siia üles, ehk aitab see natuke ka teidki.

Riietumise juhend
Kindlasti tuleks matkale kaasa võtta vett. Meie vee tarbimine jäi kindlasti alla liitri, sest ilm oli selline, et veevajadus oli kõvasti väiksem. Mina tarvitasin vaid 0,5 liitrit vett. Korraldajad ise soovitavad kaasa võtta vähemalt kaks liitrit vett. Vaja läheb ka taskulampi, telefoni, pakiksin kaasa ka ühe vihmakile ja salvrätte. Kindluse mõttes võiks kaasas olla ka väike nuga, kuid meil isiklikult seda vaja ei läinud. Lisariided ei osutunud samuti vajalikuks, sest tegelikult on tõenäosus kohapeal riiete vahetamiseks üliväike. Küll aga võiks kaasa võtta mõne jaki või kampsuni, mille vajadusel saaks peamise kihi alla selga visata. Oluline on ka, et üleriided (jope, tuuulekas, sofshell vms) oleks tuule- ja veekindel. Riietuma peaks kihiti.

Ja viimasena ütleks ma seda, et tegelikult näen jalatsite kõrval teise kõige olulisema varustusena korralikku matkakotti. Kaheksa tundi raskust kanda teeb õlgade ja seljaga oma töö ning suvalised kotid kahjuks ei jaota koormust ühtlaselt. Minul oli õnneks tip-top seljakott, kuid siiski olid mu õlad matka lõppedes üsna valulikud.

TULEMUSED

Ahjaa, meie tiimi nimeks oli Ärikad, mis tuleneb sellest, et me õpime kõik ettevõtlust. Nime panid meile tegelikult ühe teise eriala tudengid. Meile see sobis ja nii sai see ka üle võetud. Lõpetasime raja ajaga 8 tundi ja 9 minutit. Minu meelest on see päris hea tulemus ja ootan põnevusega lõplikku pingerida, kus on arvestatud nii raja läbimise kiirust ja kui mängupunktidest saadud skoore. 15. mail on siis selge, kas suutsime Jäägri-vennad seljatada või tuleb meil kõigil hakata tõsiselt trenni tegemise peale mõtlema.

Päris lõpetuseks ütlen ma, et Öörännaku läbimine on kindlasti väljakutse ja üks saavutustest, mida te jääte uhkustundega meenutama. Minule meeldis matk nii väga, et usun, et kui vähegi ajaliselt võimalik, olen sügisel taas rajal. Nii arvas ka enamik meie Ärikate tiimist. Kui vähegi võimalik, võtke endaga kaasa teie jaoks olulised inimesed, sest ühine kogemus liidab meeskonda ja pakub kõigile edaspidiseks mõnusaid mälestusi. Seda muidugi juhul, kui tiimitöö toimib :)

Võidupilt pärast 8 tundi ja 9 minutit matkamist. Ma olen ka sisimas õnnelik tegelikult.


Kirjutage meile tagasisideks kommentaaridesse, kas ka teid huvitab Ärikate lõplik tulemus, sest soovi korral avaldame selle Estonishingi Facebooki seinal, kui pingerida üleval.

INFOKS

Öörännak toimub igal sügisel ja kevadel. Raja pikkus on kas u. 19 või 29 km.
Osaleda saavad alates 3-liikmelised meeskonnad.
Jälgige nende kodulehte SIIT ja Facebook lehte SIIT.
Lisadena on matka lõpus võimalik tellida toitlustus, saun ja majutus.

No comments:

Post a Comment